Thursday, August 13, 2015

Muhu Väina regatt 2015 Roomassaares ja jaht Forte pardal

Juba kolmandat aastat olen pildistanud iga aasta suvel toimuvat purjetamise võistlust Muhu Väina regatt. Sel aastal ühinesin regatiga Roomassaare sadamas, kus pildistasin kaldapealset sebimist ja jahtide sadamasse saabumist Kuivastust.








 Marko Nüüd otsa parandamas Fortel (jahtidel nimelt pole köisi vaid neid nimetatakse otsteks).


 Uudishimulikud daamid jahte uudistamas.

Nii mõnelgi purjekal õnnestus õnnetul kombel teel Kuivastust Roomassaarde sõita kividesse ning vigastada jahi all asuvat kiilu. Pildil jahid Tessa ja Jazz, meeskond vaatab vigastuse üle ning asub remontima, et olla valmis järgmise päeva purjetamiseks Roomassaarest Pärnusse.

Jaht Jazzi murdunud kiil

Tessa remont

Purjetamisel on kerge jalad ja riided laine või vihmaga märjaks saada.




Järgmise päeva hommikuks sai jaht Jazz parandustööde käigus vaimuka kiili väidetavalt torpeedo pea näol.


 Jaht vette ja uus etapp saab alata...

Kolmandat aastat on kuidagi läbi õnneliku kokkulangevuse õnnestunud mul seilata jaht Forte pardal, mis eelmisel aastal ka regati kenasti võitis. Sel aastal tuldi teisele kohale. 
 Etapp viis meid Roomassaare sadamast Pärnusse ning kokku kestis kaksteist tundi. Tulime teiseks ning kaotasime Jaht Reval Cafele kõigest nelja sekundiga.



Esiplaanil meeskonna liige Kalev Vapper.

Ando Raud ja kapten Jaak Jõgi enne starti.











Lõpuks saime nautida ka õhtupäikest.


Purjeil hoitakse pidevalt pilku, et nad õige kujuga oleks.

Vihma, tuult ja päikest saanud etapil nägin ma välja selline. Kes arvab, et purjetamine tähendab šampanja joomist ja tekil päevitamist, see eksib rängalt. Eesti suves oli mul merel seljas kaks pluusi, üks kampsun, üks fliis, vest ja seal peal jope. Müts peab peas olema ja sall kaelas. Tormikate all oli mul veel teksad, mis kippusid ka niiskust sisse tõmbama. Suured tänud Piretile, kes mulle tormikaid laenas! Muide, minu põhitööks oli kallutamine... ehk pidin võimalikult raske üritama olla.


Rõõmustav vahepala lõhevõikude näol. 

Spinniga sõites saime kohati kätte 10-12 sõlme kiirust.


Merel päikeseloojangut nautida on hoopis teine tera, pean mainima.

Finish läbitud ja 12 tundi sõitu selja taga!



Õhtu hämaruses lähenesime Pärnu jahtklubile, et jaht kenasti ära parkida.

 Hiliseid saabujaid tervitasid sadamas sõbrad ja lähedased.
...Mina aga keerasin tulipunase näoga õhetades ja õnnejoovastuses kärmelt magama, et järgmise päeva Pärnu Sorgu ringi starti kaatrilt pildistada.